Mida pakub Eesti Reformierakond?

Suurema sissetulekuga inimesed peaksid maksma kõrgema määraga tulumaksu.

Põhjendus: Erakond kaitseb ühetaolist tulumaksu: alates 2026. aastast maksavad kõik 22 protsenti ja 700 eurot kuus on maksuvaba. Teiste erakondade pakutud astmelist tulumaksu erakond ei toeta.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 34, 24.03.2025.

Toiduainete käibemaksu tuleks langetada, isegi kui riik saab seetõttu vähem tulu.

Põhjendus: Erakond on toiduainete käibemaksu alandamise vastu: selle hinnangul kaotaks riik kuni 400 miljonit eurot tulu ja pole kindel, et hinnad poodides püsivalt langeksid.

Allikas: Maris Lauri arvamusartikkel, reform.ee, 11.10.2026, 11.10.2026.

Iga-aastane automaks tuleks kaotada.

Põhjendus: Erakond on automaksu kaotamise vastu: selle arvestuse järgi toovad iga-aastane maks ja registreerimistasu 2027. aastal riigieelarvesse 169 miljonit eurot ning nende kaotamine suurendaks puudujääki.

Allikas: Maris Lauri arvamusartikkel, reform.ee, 11.10.2026, 11.10.2026.

Kallile kinnisvarale tuleks kehtestada maks, et saaks alandada tööjõumakse.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programm lubab üldist maksukoormust mitte tõsta, ka vara maksustamisel, ning jätab maamaksu otsused omavalitsustele. Kinnisvaramaksu erakond ei paku.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 27, 14.01.2023.

Üldine käibemaks tuleks 24 protsendilt uuesti alla tuua, isegi kui selleks tuleb riigi kulusid kärpida.

Põhjendus: Erakonna 2025. aasta koalitsioonilepe seab käibemaksu määraks 24 protsenti, et rahastada riigikaitset, ja erakonna juhitud valitsus muutis ajutiseks mõeldud tõusu püsivaks. Langetamist erakond ei paku.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 34, 24.03.2025.

Eelarvepuudujäägi vähendamiseks tuleb pigem kärpida riigi kulusid kui tõsta makse.

Põhjendus: Erakonna juhitud valitsus viib 2027. aastal eelarvepuudujäägi 4 protsendini SKP-st umbes 250 miljoni euro suuruse lisakärpega ja maksukoormus langeb; varem tõsteti kaitsekulude katteks ka makse, näiteks käibemaksu.

Allikas: Kristen Michal, „Eesti tuleviku eelarve“, reform.ee, 29.09.2026, 29.09.2026.

Pensionid peaksid tõusma kiiremini, isegi kui selleks tuleb makse tõsta.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe jätab pensionide indekseerimise muutmata. 2023. aastal lubas erakond 2027. aastaks 1000-eurost keskmist pensioni; 2027. aastaks on prognoositud 904 eurot.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 42, 24.03.2025.

Kolme ja enama lapsega pered peaksid saama palju suuremaid toetusi kui ühe või kahe lapsega pered.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programmi järgi ei ole põhjendatud maksta kolme ja enama lapsega peredele lapse kohta suuremat toetust, kui nad saavad juba lasterikka pere toetust; eelistatakse vajaduspõhist abi.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 44, 14.01.2023.

Tervishoius peaks olema suurem rõhk inimese enda vastutusel, näiteks suurema omaosalusega.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programm eeldab igaühe vastutust oma tervise eest ja soovib laiendada täiendavat ravikindlustust; 2025. aasta koalitsioonilepe analüüsib eraraha kaasamist tervishoidu.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 46, 14.01.2023.

Kõrgharidus peaks olema kõigile üliõpilastele tasuta.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe soovib, et esimene eestikeelne kõrgharidus jääks õppemaksuta, kuid samal õppeastmel korduvalt õppija peaks õpingute eest tasuma. Kõigile tasuta kõrgharidust erakond ei paku.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 12, 24.03.2025.

Eesti peab hoidma kaitsekulud vähemalt 5 protsendil SKP-st, isegi kui see tähendab kärpeid teistes valdkondades.

Põhjendus: Erakonna valitsus on tõstnud kaitsekulud vähemalt viie protsendini SKP-st ja erakond nimetab seda otsuseks, mille nimel tuleb teha valikuid; erakonna juhatuse sõnul kaitsekulude arvelt kokku ei hoita.

Allikas: Kristen Michali kõne Reformierakonna üldkogul, reform.ee, 17.05.2026, 17.05.2026.

Eesti peab jätkama Ukrainale sõjalise abi andmist vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKP-st aastas.

Põhjendus: Erakonna valitsus jätkab 2027. aasta eelarves Ukraina sõjalist toetamist 0,25 protsendiga SKP-st, sest erakonna hinnangul on Ukraina ja Eesti julgeolek omavahel seotud.

Allikas: Kristen Michal, „Eesti tuleviku eelarve“, reform.ee, 29.09.2026, 29.09.2026.

Ka naised peaksid läbima kohustusliku ajateenistuse.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe soodustab naiste vabatahtlikku ajateenistusse astumist ja analüüsib nende osakaalu suurendamist Kaitseväes; kohustuslikku ajateenistust naistele erakond ei paku.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 4, 24.03.2025.

Külmutatud Venemaa varasid tuleks kasutada Ukraina toetamiseks.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe lubab töötada selle nimel, et Venemaa külmutatud varad suunataks võimalikult suures mahus ja kiiresti Ukraina toetuseks; seda nõudis ka erakonna 2024. aasta Euroopa programm.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 43, 24.03.2025.

Euroopa Liit peaks andma liikmesriikidele pädevusi tagasi, mitte võtma endale uusi.

Põhjendus: Erakonna 2024. aasta Euroopa programm soovib Euroopa Liidult rohkem kaitsevaldkonnas, sealhulgas kaitsevolinikku ja eurovõlakirju kaitsetööstusele, kuid ei toeta ELi pädevuse laiendamist maksuküsimustes.

Allikas: Reformierakonna Euroopa Parlamendi valimisprogramm 2024, 09.06.2024.

Euroopa Liit peaks saama teha välispoliitilisi otsuseid häälteenamusega, ilma ühehäälsuseta.

Põhjendus: Erakonna 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisprogramm nõuab kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist sanktsioonide, inimõiguste rikkumiste ja rahvusvahelise kuritegevuse küsimustes, mitte kogu välispoliitikas.

Allikas: Reformierakonna Euroopa Parlamendi valimisprogramm 2024, 09.06.2024.

Eesti peaks lihtsustama Euroopa Liidu väliste töötajate värbamist, kui ettevõtted ei leia töötajaid.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe muudab välismaalaste seaduses oskustöötajaid puudutavaid reegleid, et leevendada tööjõupuudust, maandades samas julgeolekuriske; juba 2023. aastal soovis erakond kontrollitud rännet.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 8, 24.03.2025.

Iga-aastast sisserände piirarvu ei tohiks suurendada.

Põhjendus: Erakond hääletas 2026. aastal selle poolt, et tööjõupuudusega tegevusaladel ei kohaldata sisserände piirarvu, vaid eraldi ülempiiri; erakond toetab oskustööjõu toomist kontrollitud rände kaudu.

Allikas: Riigikogu hääletus 785 SE (välismaalaste seaduse muutmine, tööjõupuudusega tegevusalade erisus), lõpphääletus 04.05.2026, 04.05.2026.

Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programmi järgi on üldharidus alates 2030. aastast eestikeelne ja riik rahastab siis üksnes eestikeelset põhi- ja gümnaasiumiharidust; 2025. aastal lubas erakond Tallinnas ülemineku lõpule viia.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 30, 14.01.2023.

Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat.

Põhjendus: Erakonna põhimõtete järgi tuleb aidata kodakondsuse eeltingimusi täita, muutmata kodakondsuspoliitika põhiprintsiipe; koalitsioonilepe näeb ette vaid, et Eestis sündivatele lastele halle passe enam ei anta.

Allikas: Reformierakonna programm (põhiprogramm), 2005, lk 10, 15.05.2005.

Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe lubab vastu võtta uuendatud keeleseaduse, et tugevdada eesti keele positsiooni avalikus ruumis ja peamise suhtluskeelena; klienditeeninduse trahve see täpsemalt ei käsitle.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 14, 24.03.2025.

Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga.

Põhjendus: Erakonna fraktsioon hääletas 2025. aastal kirikute ja koguduste seaduse muudatuste poolt, mille järgi peab Eesti Kristlik Õigeusu Kirik katkestama alluvussideme Moskva patriarhaadiga.

Allikas: Riigikogu hääletus, kirikute ja koguduste seaduse muudatused, 09.04.2025 (ERR), 09.04.2025.

Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe näeb ette analüüsi, kuidas sünnijärgsete Eesti kodanike side Eestiga püsiks ka siis, kui nad on mõne teise ELi või NATO liikmesriigi kodanikud.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 8, 24.03.2025.

Eesti peaks ehitama tuumajaama.

Põhjendus: Erakond soovib luua tuumaregulaatori, et tuumaenergia saaks tulevikus olla osa Eesti energiaportfellist; erakonna valitsus valmistab ette tuumaseadust ja tuumajaama asukoha eriplaneeringut.

Allikas: Reformierakond, reform.ee, 15.09.2026 (Kristen Michal uutest ministritest), 15.09.2026.

Eesti peaks ka pikas plaanis tootma elektrit põlevkivist.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe hoiab põlevkivijaamad töökorras vaid kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni ning panustab taastuvenergiale ja tuumaenergiale; 2026. aastal nõuab erakond fossiilkütuste mõju kiiremat vähendamist.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 16, 24.03.2025.

Eesti peaks vastu võtma kliimaseaduse, mis seab kohustuslikud heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe lubab Eesti kliimaeesmärgid seadustada kliimakindla majanduse seadusega ja 2026. aastal kutsus erakonna esimees Riigikogu üles seda vastu võtma.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 17, 24.03.2025.

Maismaale tuleb ehitada rohkem tuuleparke, isegi kui kohalikud elanikud on vastu.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programm seab taastuvenergia projektid ülekaaluka avaliku huvi objektiks ja 2026. aastal soovib erakond tuuleenergia planeeringud võimalikult palju lahti aidata; koalitsioonilepe otsib parkidele kohalikku kasu.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 15, 14.01.2023.

Eesti metsade aastast raiemahtu tuleks vähendada.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe tagab, et 70 protsenti metsamaast on majandatav ilma täiendavate piiranguteta, ja toetab puidutööstust; 2023. aasta programm nõudis, et metsa raiutaks vähem, kui on selle juurdekasv.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 18, 24.03.2025.

Põhiseadus peaks sätestama abielu mehe ja naise liiduna.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programm ei luba diskrimineerida samast soost paaride peresid; erakonna valitsus kehtestas samal aastal abieluvõrdsuse ja 2026. aastal lubab erakond, et vähemuste õigustes tagasi ei minda.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 45, 14.01.2023.

Abordiõigust Eestis tuleks piirata.

Põhjendus: 2023. aastal vastas erakond oma ministri Signe Riisalo seisukohaga: abordiõigus on naiste õiguste lahutamatu osa ning abortide keelamine seaks ohtu naiste tervise.

Allikas: ERR Valijakompass 2023, Reformierakonna vastus (väide aborditegemise õiguste piiramise kohta), 05.03.2023.

Karistuste karmistamine vähendab kuritegevust rohkem kui ennetus ja rehabilitatsioon.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe soovib ennetada retsidiivsust järkjärgulise ja kontrollitud vanglast vabanemise ning kriminaalhooldajate suurema rolliga; 2023. aasta programm seab esikohale ennetuse.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 23, 24.03.2025.

Surmahaigetel, kes seda soovivad, peaks olema lubatud eutanaasia.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe näeb ette patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse ja lubab jätkata arutelu elulõpu õigusruumi üle, võtmata eutanaasia kohta seisukohta.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 39, 24.03.2025.

Vihkamisele õhutamist inimrühma vastu tuleks karistada rangemalt.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programm lubab muuta vaenu õhutamise karistatavaks vastavalt põhiseadusele, sidumata vastutust tagajärjega; 2025. aasta koalitsioonilepe seda enam ei maini.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 74, 14.01.2023.

Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus.

Põhjendus: Erakond kaitseb e-valimisi kui digiriigi ja kodanike vabaduse osa ning kritiseerib neid, kes neid ründavad; koalitsioonilepe soovib e-valimiste tehnoloogiat uuendada ja kaitsta.

Allikas: Kristen Michali kõne Reformierakonna üldkogul, reform.ee, 17.05.2026, 17.05.2026.

Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse.

Põhjendus: Kui 2013. aastal tehti ettepanek valida president otse, vastas erakonna fraktsiooni esimees, et erakond pooldab pigem parlamentaarset vabariiki; hilisemat seisukohta ei ole.

Allikas: ERR, 14.02.2013: Reformierakond presidendi otsevalimisest, 14.02.2013.

Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus.

Põhjendus: Erakonna 2023. aasta programm kirjeldab Eestit esindusdemokraatiale rajatud õigusriigina ja soovib tugevdada parlamentarismi; kodanike algatatud rahvahääletusi erakond ei paku.

Allikas: Reformierakonna valimisprogramm 2023, lk 72, 14.01.2023.

Riik peaks hoidma maapiirkondade väikesed koolid lahti ka siis, kui neis on vähe õpilasi.

Põhjendus: Erakonna koalitsioonilepe toetab koolipidajaid kodulähedaste väikeste maakoolide pidamisel, aga ka koolivõrgu korrastamisel vastavalt kohaliku kogukonna otsustele.

Allikas: Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe 2025–2027, lk 10, 24.03.2025.

Ühistransport peaks olema tasuta kogu Eestis.

Põhjendus: Erakonna 2025. aasta Tallinna programm piirdub tasuta ühistranspordiga lastele, õpilastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning 2026. aasta maaeluprogramm kavandab üleriigilist piletisüsteemi.

Allikas: Reformierakonna Tallinna valimisprogramm 2025, 19.10.2025.