Liigu sisu juurde
Poliitiline sobivus Poliitiline sobivus

🗳️ Teema

Riigivalitsemine ja demokraatia: mida arvab iga erakond

3 küsimust, 21 erakondade seisukohta ja 3 täielikku vastuolu (kuidas need määratakse).

Mida pakub iga erakond selles teemas

Kokkuvõte erakondade seisukohtadest selle teema küsimustes, nende programmide, hääletuste ja avalduste põhjal. Üksikasjad ja allikad on küsimuste kaupa allpool.

Reformierakond

Nõus: „Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus“

Ei ole nõus: „Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse“; „Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus“

EKRE

Nõus: „Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse“; „Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus“

Ei ole nõus: „Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus“

Keskerakond

Nõus: „Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse“; „Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus“

Vahepealne seisukoht: „Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus“

Eesti 200

Nõus: „Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus“

Ei ole nõus: „Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse“

Vahepealne seisukoht: „Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus“

SDE

Nõus: „Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus“

Ei ole nõus: „Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse“

Vahepealne seisukoht: „Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus“

Isamaa

Nõus: „Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus“

Ei ole nõus: „Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse“

Vahepealne seisukoht: „Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus“

Parempoolsed

Nõus: „Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus“

Ei ole nõus: „Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse“; „Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus“

Valimistel tuleb säilitada e-hääletamise võimalus.

Eestis saab internetis hääletada alates 2005. aastast ja 2023. aastal tegi seda pool valijatest. Mõni erakond kahtleb selle turvalisuses ja läbipaistvuses ning soovib selle kaotada; Riigikantselei uuringu järgi langes usaldus e-valimiste vastu 2025. aastal 54 protsendini.

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 5, vahepealsel seisukohal 1 ja vastu 1.

Vabariigi Presidenti peaksid valima kodanikud otse.

Praegu valib presidendi Riigikogu või, kui vajalikku häälteenamust ei saavutata, valimiskogu, kuhu kuuluvad ka omavalitsuste esindajad.

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 2, vahepealsel seisukohal 0 ja vastu 5.

Kodanikel peaks olema õigus allkirjade kogumisega algatada siduv rahvahääletus.

Praegu saab rahvahääletuse välja kuulutada ainult Riigikogu. 1000 allkirjaga saavad kodanikud esitada Riigikogule kollektiivse pöördumise, kuid Riigikogu ei pea seda heaks kiitma.

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 2, vahepealsel seisukohal 3 ja vastu 2.

Vaata teisi teemasid

💰 Majandus ja maksud 👨‍👩‍👧 Pensionid, pere ja heaolu 🛡️ Riigikaitse ja julgeolek 🇪🇺 Euroopa ja välissuhted 🌍 Ränne 🗣️ Keel ja lõimumine 🌱 Energia ja keskkond ⚖️ Väärtused ja ühiskond 🌾 Regioonid ja maaelu

Kellega sa selles teemas ühtid?

Selle teema küsimused on osa täistestist. Neist 3 puhul on erakonnad vastandlikel seisukohtadel, nii et sinu vastus loeb.

Tee poliitilise sobivuse test