Mida erakonnad pakuvad keele, kooli ja kodakondsuse küsimuses

Alates 2024. aastast viiakse vene õppekeelega lasteaiad ja koolid üle eestikeelsele õppele; seaduse järgi peab üleminek lõppema 2030. aastal. 2025. aasta põhiseaduse muudatus võttis kohalikel valimistel hääleõiguse Euroopa Liidu väliste riikide kodanikelt ning hiljem ka määratlemata kodakondsusega isikutelt. Kümned tuhanded elanikud on endiselt määratlemata kodakondsusega („hall pass“). Kõigil seitsmel testi erakonnal on nendes küsimustes seisukoht ja need erinevad märgatavalt.

Üks märkus. 7. märtsi 2027 Riigikogu valimistel hääletavad ainult Eesti kodanikud, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Eestis elavad teise riigi kodanikud (ka Venemaa kodanikud) ja määratlemata kodakondsusega inimesed neil valimistel ei hääleta (valimistest lähemalt). Testi teha ja oma vaateid erakondade seisukohtadega võrrelda võib igaüks.

Allpool on erakondade seisukohad teema „Keel ja lõimumine“ seitsme väite kohta, igaüks toetudes erakonna programmile, hääletusele või avaldusele. Tärn (*) tähistab hinnangulist seisukohta: erakonna otsest avaldust ei ole ja seisukoht on tuletatud tema muudest sõnavõttudest.

Erakondade seisukohad

Teema kaks ülejäänud väidet esitab test ainult selleks, et eristada sarnase tulemusega erakondi. Need on kirjas artikli lõpus:

Koolide üleminek eesti keelele

„Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt.“ Üleminek käib alates 2024. aastast. Vaieldakse tempo, õpetajate nappuse ja emakeeleõppe säilitamise üle.

See on teema ainus väide, millele ükski erakond vastu ei ole, ja nagu näitab analüüs erakondade üksmeelest ja lahkarvamustest, ka kogu testi ainus. Reformierakond, EKRE, Eesti 200, Isamaa ja Parempoolsed on täiesti poolt, SDE on poolt ja Keskerakond jääb vahepealsele seisukohale.

• Reformierakond: 2023. aasta programmi järgi on üldharidus alates 2030. aastast eestikeelne ja riik rahastab siis üksnes eestikeelset põhi- ja gümnaasiumiharidust (programm, lk 30).
• SDE: 2023. aasta programmi järgi peavad kõik lapsed kodukeelest olenemata õppima koos eestikeelses koolis; erakond toetab üleminekut, arvestades seaduse erandeid ja emakeele õpet (programm, lk 10).
• Keskerakond oli 2023. aastal täielikult eestikeelsele õppele ülemineku vastu; 2025. aastal aktsepteerib erakond üleminekut, kuid nõuab õpetajate puuduse lahendamist ning õpilaste emakeele ja identiteedi säilimist (valimisplatvorm 2025, lk 11).
• Parempoolsed kritiseerib, et Tallinn lubab 20 koolil jätkata vene keeles õpetamist (parempoolsed.ee, 14.05.2026).

Kodakondsus enne 1991. aastat Eestis elanutele

„Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat.“ Pärast taasiseseisvumist pidid nõukogude ajal saabunud inimesed ja nende järeltulijad kodakondsuse saamiseks sooritama eesti keele ja põhiseaduse eksami.

Täiesti poolt on ainult Keskerakond: erakonna programmi järgi tuleb enne 1991. aastat Eestis elanutele anda kodakondsus lihtsustatud korras (programm). Eesti 200 ja SDE on vahepealsel seisukohal, Reformierakond ja Parempoolsed on vastu, EKRE ja Isamaa täiesti vastu.

• Eesti 200: erakonna fraktsioon toetas 2026. aastal erakonna siseministri eelnõu, mis annab Eestis sündinud kodakondsuseta lastele kodakondsuse, kuid nõuab taotlejatelt tegelikku sidet Eesti riigiga (Riigikogu hääletus).
• SDE: 2023. aasta programm lihtsustab kodakondsuse saamist Eestis sündinud lastele, kelle vanem elab siin pikaajalise elamisloaga, kuid enne 1991. aastat Eestisse elama asunud täiskasvanutele midagi ei paku.
• Isamaa: fraktsiooni esimees oli 2026. aastal lihtsustamise vastu: tema sõnul võimaldab kehtiv seadus kodanikuks saada kõigil, kes seda soovivad (Eesti Uudised).
• EKRE: erakonna saadikud hääletasid 2026. aastal sama eelnõu tagasilükkamise poolt; põhimõtted käsitlevad kodakondsuseta isikuid Venemaa kodanikena.

Eesti keel klienditeeninduses

„Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad.“ Keeleseadus nõuab juba praegu, et klienditeenindus toimuks eesti keeles. Valitsus on algatanud muudatused, mis tõstavad selle nõude rikkumise eest määratavaid trahve.

EKRE ja Isamaa on täiesti poolt. Isamaa näeb 2023. aasta programmis ette täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel ja keelenõuete rikkumisel makstava sunniraha tõstmise 9600 eurole (programm, lk 7); EKRE esitas 2023. aastal fraktsiooni eelnõu, mis tõstaks keeleseaduse rikkumise trahve oluliselt. Eesti 200 hääletas 2026. aastal erakonna esimehe ministeeriumis valminud keeleseaduse muudatuste poolt, mis karmistavad järelevalvet ja tõstavad ettevõtetele keelenõuete rikkumise eest määratavaid trahve (Riigikogu hääletus). Reformierakond ja Parempoolsed toetavad eesti keelt klienditeeninduses, kuid trahvidest ei räägi.

SDE on hinnanguliselt vahepealsel seisukohal: erakonna esimehe hinnangul peaks eesti keelt igas ametis oskama, kuid ta hoiatas rutakuse eest ning erakond rõhutab tasuta keeleõpet. Keskerakond on vastu: erakond eelistab pakkuda tasuta ja erialapõhist eesti keele õpet (valimisplatvorm 2023).

Kirikud ja Moskva patriarhaat

„Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga.“ 2025. aastal võttis Riigikogu vastu kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mis keelavad Eesti kirikul alluda välismaisele usukeskusele, mis ohustab julgeolekut; silmas peeti Moskva patriarhaati. Kriitikute hinnangul piiravad need usuvabadust.

Reformierakond, Eesti 200, SDE ja Isamaa hääletasid fraktsioonidena muudatuste poolt, EKRE ja Keskerakond vastu (ERR). Seepärast on neli esimest täiesti poolt ning EKRE ja Keskerakond täiesti vastu. Erakonna EKRE esimees ütles, et seadus on vastuolus usuvabadusega (ERR). Parempoolsed on hinnanguliselt poolt: erakonna seisukoht kirikuseaduse kohta pole teada; erakond soovib piirata Venemaa mõjutustegevust ühiskonnas, kuid tema põhimõtted rõhutavad usuvabadust.

Topeltkodakondsus ELi ja NATO riikidega

„Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust.“ Seadus ei luba üldjuhul omada lisaks Eesti kodakondsusele teise riigi kodakondsust, kuigi sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa kodakondsust ära võtta. Arutatakse, kas lubada seda liitlasriikide puhul välismaal elavatele eestlastele.

• Eesti 200 täiesti poolt: erakonna volikogu kinnitas 2026. aasta mais seisukoha, et sünnijärgsetel Eesti kodanikel peab olema võimalik säilitada ka teise Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodakondsus, ilma et nad peaksid valima (eesti200.ee).
• Reformierakond poolt: erakonna koalitsioonilepe näeb ette analüüsi, kuidas sünnijärgsete Eesti kodanike side Eestiga püsiks ka siis, kui nad on mõne teise ELi või NATO liikmesriigi kodanikud (koalitsioonilepe, lk 8).
• Keskerakond poolt: 2023. aasta programm soovib lubada mitmikkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidega.
• Parempoolsed hinnanguliselt poolt: erakond topeltkodakondsusest ei räägi, kuid nõuab aktiivset diasporaapoliitikat ja eestlaste tagasirände soodustamist.
• SDE hinnanguliselt vahepealne: erakond ei ole liitlasriikidega topeltkodakondsuse kohta seisukohta võtnud.
• EKRE vastu: põhimõtted näevad ette tühistada kodakondsus neil, kes said selle naturalisatsiooni korras eelmisest kodakondsusest loobumata; sünnijärgsete kodanike kohta seisukohta ei leitud.
• Isamaa täiesti vastu: 2023. aasta programm on mitmikkodakondsuse võimaldamise vastu ega tee erandit liitlasriikidele (programm, lk 14).

Kaks lisaväidet

Need väited ei kuulu testi põhiossa: neid esitatakse siis, kui mitme erakonna tulemus on sarnane, et neid eristada.

„Eestis elavad inimesed, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, peaksid saama tagasi hääleõiguse kohalikel valimistel.“ 2025. aasta põhiseaduse muudatus võttis kohalikel valimistel hääleõiguse Euroopa Liidu väliste riikide kodanikelt, näiteks Venemaa ja Valgevene kodanikelt, ning hiljem ka määratlemata kodakondsusega isikutelt. Täiesti poolt on ainult Keskerakond: erakonna fraktsioon oli 2025. aastal ainus, mis hääletas muudatuse vastu (ERR). SDE on vastu: erakond hääletas muudatuse poolt ega paku hääleõiguse tagasiandmist. Parempoolsed on vastu: erakonna põhimõtete järgi ei tohi mittevabade riikide kodanikel olla kohalikel valimistel hääleõigust võrdselt Eesti ja teiste EL-i riikide kodanikega. Reformierakond, EKRE, Eesti 200 ja Isamaa on täiesti vastu: kõik neli toetasid muudatust.

„Riik peab eemaldama avalikust ruumist kõik nõukogude okupatsiooni ülistavad mälestusmärgid, ka siis, kui omavalitsus seda ei soovi.“ Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal eemaldati palju nõukogude monumente, kuid mõned on alles, sest omavalitsus või omanik ei soovi neid eemaldada; 2023. aasta seadus, mis oleks lubanud seda teha riigil, ei jõustunud. Reformierakond, EKRE, SDE ja Isamaa hääletasid selle seaduse poolt ja on täiesti poolt; Eesti 200 ja Parempoolsed (hinnanguliselt) on poolt. Keskerakond on vastu: erakond hääletas seaduse vastu ja 2025. aastal ütles erakonna esimees, et kui riik probleemi ei näe, on omavalitsusel õigus küsimus ise lahendada (ERR).

Kes on selles teemas kellele lähemal

Erakondade paarikaupa võrdlemiseks liitsime kokku nende seisukohtade vahed testi põhiosa viies väites. Null tähendaks kõikjal samu seisukohti, suurim võimalik vahe on 20. Hinnangulised seisukohad loevad samamoodi kui teised.

Kõige lähemal on Reformierakond ja Parempoolsed: nad erinevad ühe punkti võrra ainult kiriku küsimuses, kus erakonna Parempoolsed seisukoht on hinnanguline. Kõige kaugemal on Keskerakond ja Isamaa, kes erinevad viiest väitest neljas vähemalt kolme punkti võrra. Keskerakond on selles teemas üldse omaette: tema vahe teiste erakondadega on 9 (erakonnaga SDE) kuni 16, samal ajal kui ülejäänud kuue erakonna omavaheline vahe ei ületa 10.

EKRE ja Isamaa on samal seisukohal kooli, kodakondsuse ja teeninduskeele küsimuses, kuid lähevad lahku kiriku küsimuses. EKRE ja Keskerakond, kes on kodakondsuse küsimuses skaala vastasotstes, hääletasid aga mõlemad kirikuseaduse vastu.

Loe lähemalt

• Teema kõik väited koos allikatega: „Keel ja lõimumine“.
• Erakondade seisukohad kõigis testi väidetes: erakondade võrdlus.
• Erakondade lehed: Reformierakond, EKRE, Keskerakond, Eesti 200, SDE, Isamaa, Parempoolsed.
• Millise erakonnaga on sinu vaated kõigis teemades kõige sarnasemad: tee test.