Eesti erakonnad lühidalt: kes on kes enne 2027. aasta valimisi

Riigikogu valimised on pühapäeval, 7. märtsil 2027; e-hääletus kestab 1.–6. märtsini. Valitakse Riigikogu 101 liiget neljaks aastaks 12 valimisringkonnas. Hääletada saavad ainult vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud: Eestis elavad teise riigi kodanikud ja määratlemata kodakondsusega inimesed neil valimistel ei hääleta. Erakondade künnis on 5 % kogu riigi kehtivatest häältest.

Registris on 13 erakonda. Siin on seitse, mis on ka testis: need, millel on Riigikogus kohti või mille toetus küsitlustes on üle 5 %.

Valitsuses on 2026. aasta oktoobris Reformierakond ja Eesti 200; alates 2026. aasta augustist on koalitsioonil 50 kohta, üks vähem kui enamuseks vaja. Ülejäänud viis erakonda on opositsioonis. 2026. aasta septembri ja oktoobri neljas küsitluses on nelja suurima opositsioonierakonna (Isamaa, Keskerakond, SDE ja EKRE) toetus kokku 71–74,5 % ja kahe valitsuserakonna toetus kokku 12–17 %.

Seitse erakonda ühes tabelis

Küsitluste veerus on väikseim ja suurim tulemus neljas uuringus: Norstat 24.8.–19.9. ja 7.9.–3.10.2026, Emor 14.–23.9.2026 ning Turu-uuringute 1.–7.10.2026. Protsendid on arvutatud nendest, kes nimetasid oma eelistuse. Kompassil tähendab −100 vasakut või progressiivset ja +100 paremat või konservatiivset; asukoht on arvutatud erakondade seisukohtadest testi väidetes. Kokkulangevuse protsent iga erakonna juures näitab, kui sarnaselt kaks erakonda testi väidetes seisukohta võtavad. Andmed on seisuga 15. oktoober 2026.

Reformierakond

Eesti Reformierakond on liberaalne erakond, mille asutas 1994. aastal Siim Kallas. Erakond kuulub Euroopa erakonda ALDE ja Euroopa Parlamendis fraktsiooni Renew Europe. Reformierakond on juhtinud valitsust suurema osa ajast alates 2005. aastast ja võitis 2023. aasta valimised 31,2 % häälte ja 37 kohaga. Esimees on alates 2024. aastast Kristen Michal, kes on sama aasta juulist peaminister. 2025. aasta kohalikel valimistel sai erakond 10 % häältest.

Mida pakub: ühetaoline tulumaks (22 %, alates 2026. aastast 700 eurot kuus maksuvaba), kaitsekulu vähemalt 5 % SKP-st, ainult eestikeelne haridus, Euroopa lõimumine ja digiriik.

Testis: seisukohad langevad kõige rohkem kokku erakonnaga Eesti 200 (88 %) ja kõige vähem erakonnaga EKRE (46 %). Erakonna leht: Reformierakond

EKRE

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) loodi 2012. aastal, kui põllumeeste erakond Eestimaa Rahvaliit ühines Eesti Rahvusliku Liikumisega. Esimees on alates 2020. aastast Martin Helme, kes järgnes oma isale Mart Helmele. Aastatel 2019–2021 oli EKRE valitsuses koos erakondadega Keskerakond ja Isamaa ning on sellest ajast opositsioonis. 2023. aastal sai erakond 16,1 % häältest ja 17 kohta; pärast 2024. aasta lõhenemist, millest sündis erakond ERK, ja teisi lahkumisi on fraktsioonis 9 liiget. Erakond peab end rahvuskonservatiivseks.

Mida pakub: sisserände kvoot 0,1 % rahvastikust ja odava välistööjõu kasutamise lõpetamine, ainult eestikeelne haridus, automaksu kaotamine, naasmine põlevkivielektri juurde ilma tuule- ja päikeseenergia toetusteta, rahvusriikide Euroopa Liit koos rahvahääletusega aluslepingute muutmisel, presidendi otsevalimine ja rahvaalgatusel põhinevad rahvahääletused.

Testis: seisukohad langevad kõige rohkem kokku erakonnaga Isamaa (75 %) ja kõige vähem erakonnaga SDE (44 %). Erakonna leht: EKRE

Keskerakond

Eesti Keskerakond sündis 1991. aastal Rahvarindest ja on juhtinud mitut valitsust, viimati Jüri Ratase ajal (2016–2021). Esimees on alates 2023. aastast Tallinna endine linnapea Mihhail Kõlvart. 2023. aastal saadud 16 kohast on alles 7, sest üle poole saadikutest läks üle teistesse erakondadesse. Keskerakond on opositsioonis alates 2022. aastast; ta võitis 2025. aasta kohalikud valimised ja valitseb Tallinnas koos erakonnaga Isamaa. Erakonna valijaskond on valdavalt venekeelne. Keskerakond hääletas 2025. aasta põhiseaduse muudatuse vastu, mis võttis kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse kohalikel valimistel, ja alustas 2026. aastal läbirääkimisi Euroopa konservatiivse erakonnaga ECR liitumiseks.

Mida pakub: astmeline tulumaks, toidukaupade käibemaksu langetamine, automaksu kaotamine, põlevkivielektri säilitamine ja emakeele õppe säilimine üleminekul eestikeelsele haridusele.

Testis: seisukohad langevad kõige rohkem kokku erakonnaga EKRE (69 %) ja kõige vähem erakonnaga Parempoolsed (47 %). Erakonna leht: Keskerakond

Eesti 200

Eesti 200 on 2018. aastal asutatud liberaalne erakond, mille alguseks oli manifest, mis kutsus üles tegema pikki plaane „200-aastase Eesti“ nimel. Erakond pääses Riigikokku 2023. aastal 13,3 % häälte ja 14 kohaga ning on sellest ajast valitsuses koos erakonnaga Reformierakond: tal on muu hulgas välis- ja haridusministri ning Riigikogu esimehe koht. Esimees on alates 2024. aastast haridusminister Kristina Kallas. Erakonna toetus langes 2024. aastal alla 5 % ja 2025. aasta kohalikel valimistel sai ta 1,7 % häältest. Pärast mitut lahkumist on erakonnal 12 kohta ja 2026. aasta sügisel kaalub ta ühinemist erakonnaga Rohelised.

Mida pakub: ainult eestikeelne haridus, kliimaseadus, abieluvõrdsus, personaalne digiriik ja suur kaitsekulu.

Testis: seisukohad langevad kõige rohkem kokku erakonnaga Reformierakond (88 %) ja kõige vähem erakonnaga EKRE (46 %). Erakonna leht: Eesti 200

SDE

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) pärineb 1990. aastal taasasutatud erakonnast Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja kannab praegust nime alates 2004. aastast. Erakond kuulub Euroopa Sotsialistide Parteisse. Esimees on alates 2022. aastast endine siseminister Lauri Läänemets. 2023. aastal sai SDE 9 kohta; praegu on tal 14 saadikut, sest temaga on liitunud viis teistest erakondadest tulnud Riigikogu liiget. SDE oli valitsuses koos erakonnaga Reformierakond 2022. aastast kuni 2025. aasta märtsini, mil peaminister Kristen Michal ta koalitsioonist välja arvas; sellest ajast on SDE opositsioonis. SDE on vasaktsentristlik erakond.

Mida pakub: astmeline tulumaks, esmatarbetoidu käibemaksu langetamine, pensionide tõstmine, ühtne eestikeelne kool, 2023. aastal vastu võetud abieluvõrdsus ja tuuleenergial põhinev energiapööre ilma uute põlevkivijaamadeta.

Testis: seisukohad langevad kõige rohkem kokku erakonnaga Eesti 200 (73 %) ja kõige vähem erakonnaga EKRE (44 %). Erakonna leht: SDE

Isamaa

Isamaa on rahvuskonservatiivne erakond ja Euroopa Rahvapartei liige. Erakond sündis 2006. aastal, kui ühinesid Isamaaliit ja Res Publica, ning peab oma juurteks 1980. aastate lõpu iseseisvusliikumisi. Esimees on alates 2023. aastast endine välisminister Urmas Reinsalu. 2023. aastal sai Isamaa 8,2 % häältest ja 8 kohta; praegu on tal 11 saadikut, sest temaga on liitunud kolm teistest erakondadest tulnud Riigikogu liiget. 2025. aasta kohalikel valimistel võitis Isamaa Tartus ja sai koalitsioonis erakonnaga Keskerakond Tallinna linnapea koha. Isamaa on opositsioonis ja on alates 2024. aastast olnud enamikus küsitlustes esikohal.

Mida pakub: automaksu kaotamine, käibemaksu langetamine, kulude ja eelarvepuudujäägi ohjeldamine, sündimuse toetamine peredele mõeldud maksusoodustustega, ainult eestikeelne kool, abielu sätestamine põhiseaduses mehe ja naise liiduna, piirav rändepoliitika ja Ukraina sõjaline toetamine.

Testis: seisukohad langevad kõige rohkem kokku erakonnaga EKRE (75 %) ja kõige vähem erakonnaga SDE (55 %). Erakonna leht: Isamaa

Parempoolsed

Erakond Parempoolsed on 2022. aastal asutatud paremtsentristlik liberaalne erakond. Selle lõid erakonna Isamaa endised liikmed, kes olid 2020. aastal moodustanud erakonnasisese rühmituse. Esimees on erakonna loomisest saati endine riigi peaprokurör Lavly Perling, kes valiti 2026. aasta augustis uuesti. 2023. aastal sai erakond 2,3 % häältest ega pääsenud Riigikokku; 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 6,8 %, kuid mitte ühtegi kohta, ja 2025. aasta kohalikel valimistel 4,7 %. Alates 2026. aasta augustist on erakonnal üks Riigikogu liige, Kalev Stoicescu, kes tuli erakonnast Eesti 200.

Mida pakub: tulumaksu langetamine 18 protsendile ja käibemaksu langetamine 20 protsendile, riigi kulude külmutamine, riigiettevõtete erastamine, suurem omaosalus tervishoius ja osaline õppemaks ülikoolides, tuumajaama ehitamine ning kohustusliku ajateenistuse laiendamine kõigile kodanikele.

Testis: seisukohad langevad kõige rohkem kokku erakonnaga Reformierakond (74 %) ja kõige vähem erakonnaga Keskerakond (47 %). Erakonna leht: Parempoolsed

Peamised eraldusjooned

Testi poliitiline kompass paigutab erakonnad kahele teljele: majandus (vasak või parem) ja väärtused (progressiivne või konservatiivne).

• Majanduses on vasakul SDE (−83,3) ja Keskerakond (−77,8), peaaegu keskel EKRE (−5,6) ning paremal Isamaa (+22,2), Eesti 200 (+44,4), Reformierakond (+50,0) ja kõige kaugemal Parempoolsed (+88,9).
• Väärtustes on kõige konservatiivsem EKRE (+85,7), seejärel Isamaa (+46,4) ja Keskerakond (+28,6). Progressiivsel poolel on Eesti 200 (−57,1), Reformierakond ja SDE (mõlemad −53,6) ning Parempoolsed (−25,0).

Kahte telge koos vaadates on Reformierakond, Eesti 200 ja Parempoolsed majanduses paremal ja väärtustes liberaalsed, SDE vasakul ja progressiivne, Keskerakond vasakul ja konservatiivne, Isamaa paremal ja konservatiivne ning EKRE kõige konservatiivsem, kuid majanduses peaaegu keskel. Mõlemad valitsuserakonnad on samas veerandis; opositsioonierakonnad jagunevad kõigi nelja vahel.

Need jooned on näha ka erakondade ettepanekutes:

• Tulumaks: Reformierakond toetab ühetaolist 22 % tulumaksu, Keskerakond ja SDE pakuvad astmelist tulumaksu ning Parempoolsed tulumaksu langetamist 18 protsendile.
• Automaks: selle kaotamist pakuvad EKRE, Keskerakond ja Isamaa.
• Energia: EKRE tahab naasta põlevkivielektri juurde ja Keskerakond seda säilitada; SDE toetab tuuleenergial põhinevat energiapööret ilma uute põlevkivijaamadeta ja Parempoolsed tuumajaama ehitamist.
• Haridus: ainult eestikeelset haridust toetavad Reformierakond, EKRE, Eesti 200 ja Isamaa ning ühtset eestikeelset kooli SDE; Keskerakond nõuab, et üleminekul säiliks emakeele õpe.
• Abielu: abieluvõrdsust toetavad Eesti 200 ja SDE; Isamaa tahab sätestada põhiseaduses abielu mehe ja naise liiduna.

Miks iga erakond on kompassil just seal, on lahti seletatud analüüsis „Kes on Eestis vasakul ja kes paremal ning miks“.

Kuidas erakondi võrrelda

Iga erakonna kõik seisukohad testi väidetes koos allikaga on tema lehel ja kõik seitse erakonda kõrvuti on erakondade võrdlustabelis. Valimiste ajakava, hääletamise viisid ja kohtade jaotus on Riigikogu valimiste juhendis.

Kui tahad teada, milline erakond on sinu vaadetele kõige lähemal, tee test. Tulemus võrdleb sinu vastuseid samade seisukohtadega, millest on arvutatud ka selle lehe kokkulangevused ja kompass.