Milles on Eesti erakonnad ühel meelel ja milles mitte

Test hoiab iga erakonna ja iga väite kohta seisukohta skaalal ühest viieni. Testi 38 väites on neid kokku 266. Kui vaadata neid mitte erakonna, vaid väite kaupa, tekib teistsugune kaart: kus on Eesti poliitikas kokkulepe ja kus seda ei ole.

Mõõt on lihtne. Iga väite puhul võtame seitsme erakonna kõrgeima ja madalaima seisukoha ning lahutame. Vahe null tähendaks, et kõik arvavad täpselt sama. Vahe neli tähendab, et üks erakond on „täiesti nõus“ ja teine „üldse ei ole nõus“.

Kuidas vahed jagunevad

22 väites 38-st on vähemalt üks erakond skaala kummaski otsas. See on üle poole testist. Ühegi väite vahe ei ole null ega üks.

Ainus väide, millele ükski erakond vastu ei ole

See on „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt.“ Viis erakonda on täiesti nõus, SDE on pigem nõus ja Keskerakond jääb keskele. Ükski erakond ei ole vastu.

Kaks ülejäänud väikseima vahega väidet on teist laadi: neis ei ole keegi kindlal seisukohal.

• „Karistuste karmistamine vähendab kuritegevust rohkem kui ennetus ja rehabilitatsioon.“ Reformierakond, Eesti 200 ja SDE ei ole pigem nõus, Keskerakond, Isamaa ja Parempoolsed jäävad keskele ja EKRE on pigem nõus. Ükski erakond ei ole skaala otsas.
• „Surmahaigetel, kes seda soovivad, peaks olema lubatud eutanaasia.“ Pigem nõus on ainult Eesti 200. Neli seitsmest seisukohast on hinnangulised, sest erakonnad räägivad sellest vähe.

Riigikaitse: lai enamus, aga mitte üksmeel

Riigikaitse neljas väites ei ole vahe kordagi neli, kuid ükski neist ei ole ka üksmeelne:

• „Eesti peab hoidma kaitsekulud vähemalt 5 protsendil SKP-st, isegi kui see tähendab kärpeid teistes valdkondades.“ Viis erakonda on poolt, EKRE ja Keskerakond ei ole nõus.
• „Külmutatud Venemaa varasid tuleks kasutada Ukraina toetamiseks.“ Sama jaotus: viis poolt, EKRE ja Keskerakond vastu.
• „Eesti peab jätkama Ukrainale sõjalise abi andmist vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKP-st aastas.“ Kuus erakonda on poolt, vastu on ainult EKRE.
• „Ka naised peaksid läbima kohustusliku ajateenistuse.“ Vastupidi: poolt on ainult Parempoolsed, kuus erakonda ei ole nõus (neist kahe seisukoht on hinnanguline).

Ka rände kahes väites jääb vahe kolmeks.

22 täielikku lahkuminekut

Teisel pool on väited, milles üks erakond toetab ühte ja teine vastupidist. Näiteks:

• „Suurema sissetulekuga inimesed peaksid maksma kõrgema määraga tulumaksu.“ Keskerakond ja SDE on täiesti nõus; Reformierakond, Eesti 200 ja Parempoolsed üldse ei ole nõus; EKRE ja Isamaa ei ole pigem nõus.
• „Eelarvepuudujäägi vähendamiseks tuleb pigem kärpida riigi kulusid kui tõsta makse.“ Isamaa ja Parempoolsed on täiesti nõus; Reformierakond, EKRE ja Eesti 200 pigem nõus; Keskerakond pigem ei ole nõus ja SDE üldse ei ole nõus.
• „Iga-aastane automaks tuleks kaotada.“ EKRE, Keskerakond ja Isamaa on täiesti nõus ja Parempoolsed pigem nõus; Eesti 200 jääb keskele; SDE pigem ei ole nõus ja Reformierakond üldse ei ole nõus. Siin on majanduses muidu vastandlikud Keskerakond ja Parempoolsed samal pool.
• „Põhiseadus peaks sätestama abielu mehe ja naise liiduna.“ EKRE ja Isamaa on täiesti nõus; Keskerakond ja Parempoolsed pigem ei ole nõus; Reformierakond, Eesti 200 ja SDE üldse ei ole nõus.
• „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat.“ Keskerakond on täiesti nõus; Eesti 200 ja SDE jäävad keskele; Reformierakond ja Parempoolsed pigem ei ole nõus; EKRE ja Isamaa üldse ei ole nõus.
• „Eesti peaks vastu võtma kliimaseaduse, mis seab kohustuslikud heitkoguste vähendamise eesmärgid.“ Eesti 200 ja SDE on täiesti nõus ja Reformierakond pigem nõus; EKRE, Keskerakond, Isamaa ja Parempoolsed üldse ei ole nõus.
• „Euroopa Liit peaks saama teha välispoliitilisi otsuseid häälteenamusega, ilma ühehäälsuseta.“ Parempoolsed on täiesti nõus ja Reformierakond pigem nõus; SDE jääb keskele; Keskerakond ja Eesti 200 pigem ei ole nõus; EKRE ja Isamaa üldse ei ole nõus. See on üks vähestest väidetest, milles Reformierakond ja Eesti 200 lähevad lahku.

Kõigi väidete vahe on neli teemades „Pensionid, pere ja heaolu“ (4 väidet), „Riigivalitsemine ja demokraatia“ (3) ning „Euroopa ja välissuhted“ (2), teemas „Majandus ja maksud“ kuuest viies. Teisel pool on „Riigikaitse ja julgeolek“ ning „Ränne“, kus ühegi väite vahe ei ole neli, ja „Energia ja keskkond“, kus see on nii ainult kliimaseaduse puhul. Kõige rohkem lähevad erakonnad lahku majanduses ja heaolus, kõige vähem riigikaitses ja rändes.

Kes on kellega lähedal

Sama andmestik näitab ka, millised erakonnad on üksteisele kõige lähemal ja millised kõige kaugemal. Tabelis on 21 erakonnapaarist kolm kõige lähemat ja kolm kõige kaugemat (keskmise vahe järgi kõigis 38 väites):

Kõige lähemal on koos valitsevad Reformierakond ja Eesti 200: 23 väites sama seisukoht ja ühelgi väitel ei ole nad üle kahe punkti lahus. Kõige kaugemal on Reformierakond ja EKRE, mis on 20 väites vähemalt kolm punkti lahus, ning EKRE ja SDE, mille keskmine vahe on kõige suurem.

Mida see testi jaoks tähendab

Väide, milles kõik erakonnad on ühel meelel, ei aita neid eristada: sellele vastaja saab kõigiga sama palju punkte. Erakondi eristavad need 22 väidet, mille vahe on neli. Seepärast on need testis ja seepärast tasub neile vastata ka siis, kui otsustada on raske.

See selgitab ka tunnet, mis tekib testi lõpus sageli: kui tulemus annab mitmele erakonnale sarnase protsendi, oled nendega tõenäoliselt ühel meelel vähestes ühistes küsimustes ja jääd keskele neis, mis neid lahutavad. Reformierakond ja Eesti 200 on nii lähedal, et jäävad tulemuses sageli viiki. Viigi korral pakub test kuni kaheksa lisaväidet, mis viiki jäänud erakondi kõige rohkem eristavad.

Märkus andmete kohta

Kõigil 38 väitel on seitse seisukohta, üks iga erakonna kohta. Kõik ei ole võrdselt kindlad: 20 seisukohta 266-st ei põhine konkreetsel dokumendil ja on märgitud hinnanguliseks. Vahede arvutamisel loevad need nagu teisedki. Iga erakonna lehel on näha, millised seisukohad on dokumenteeritud ja millised hinnangulised. Viigi lisaväiteid (18) siin ei arvestata.