Liigu sisu juurde
Poliitiline sobivus Poliitiline sobivus

🗣️ Teema

Keel ja lõimumine: mida arvab iga erakond

5 küsimust, 35 erakondade seisukohta ja 3 täielikku vastuolu (kuidas need määratakse).

Mida pakub iga erakond selles teemas

Kokkuvõte erakondade seisukohtadest selle teema küsimustes, nende programmide, hääletuste ja avalduste põhjal. Üksikasjad ja allikad on küsimuste kaupa allpool.

Reformierakond

Nõus: „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt“; „Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad“; „Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga“; „Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust“

Ei ole nõus: „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat“

EKRE

Nõus: „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt“; „Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad“

Ei ole nõus: „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat“; „Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga“; „Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust“

Keskerakond

Nõus: „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat“; „Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust“

Ei ole nõus: „Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad“; „Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga“

Vahepealne seisukoht: „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt“

Eesti 200

Nõus: „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt“; „Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad“; „Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga“; „Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust“

Vahepealne seisukoht: „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat“

SDE

Nõus: „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt“; „Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga“

Vahepealne seisukoht: „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat“; „Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad“; „Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust“

Isamaa

Nõus: „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt“; „Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad“; „Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga“

Ei ole nõus: „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat“; „Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust“

Parempoolsed

Nõus: „Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt“; „Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad“; „Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga“; „Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust“

Ei ole nõus: „Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat“

Kogu haridus peab 2030. aastaks üle minema eesti keelele, ka koolides, kus enamik õpilasi räägib vene keelt.

Alates 2024. aastast viiakse vene õppekeelega lasteaiad ja koolid üle eestikeelsele õppele; seaduse järgi peab üleminek lõppema 2030. aastal. Vaieldakse tempo, õpetajate nappuse ja emakeeleõppe säilitamise üle.

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 6, vahepealsel seisukohal 1 ja vastu 0.

Eesti kodakondsuse saamist tuleks lihtsustada inimestele, kes on elanud Eestis juba enne 1991. aastat.

Pärast taasiseseisvumist pidid nõukogude ajal saabunud inimesed ja nende järeltulijad kodakondsuse saamiseks sooritama eesti keele ja põhiseaduse eksami. Kümned tuhanded elanikud on endiselt määratlemata kodakondsusega („hall pass“).

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 1, vahepealsel seisukohal 2 ja vastu 4.

Klienditeenindajad peaksid olema kohustatud rääkima eesti keelt ja selle rikkumise eest peaksid trahvid olema suuremad.

Keeleseadus nõuab juba praegu, et klienditeenindus toimuks eesti keeles. Valitsus on algatanud muudatused, mis tõstavad selle nõude rikkumise eest määratavaid trahve.

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 5, vahepealsel seisukohal 1 ja vastu 1.

Eesti kirikud peaksid olema kohustatud katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga.

2025. aastal võttis Riigikogu vastu kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mis keelavad Eesti kirikul alluda välismaisele usukeskusele, mis ohustab julgeolekut; silmas peeti Moskva patriarhaati. Kriitikute hinnangul piiravad need usuvabadust.

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 5, vahepealsel seisukohal 0 ja vastu 2.

Eesti kodanikel peaks olema lubatud omada ka mõne teise Euroopa Liidu või NATO riigi kodakondsust.

Seadus ei luba üldjuhul omada lisaks Eesti kodakondsusele teise riigi kodakondsust, kuigi sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa kodakondsust ära võtta. Arutatakse, kas lubada seda liitlasriikide puhul välismaal elavatele eestlastele.

Erakondi, kellel on selles küsimuses seisukoht: 7. Poolt 4, vahepealsel seisukohal 1 ja vastu 2.

Vaata teisi teemasid

💰 Majandus ja maksud 👨‍👩‍👧 Pensionid, pere ja heaolu 🛡️ Riigikaitse ja julgeolek 🇪🇺 Euroopa ja välissuhted 🌍 Ränne 🌱 Energia ja keskkond ⚖️ Väärtused ja ühiskond 🗳️ Riigivalitsemine ja demokraatia 🌾 Regioonid ja maaelu

Kellega sa selles teemas ühtid?

Selle teema küsimused on osa täistestist. Neist 3 puhul on erakonnad vastandlikel seisukohtadel, nii et sinu vastus loeb.

Tee poliitilise sobivuse test