Kuidas jaotatakse Riigikogu 101 kohta

7. märtsil 2027 valitakse Riigikogu 101 liiget. Eesti valimissedel erineb paljude Euroopa riikide omast: erakonda ei märgita, vaid sedelile kirjutatakse oma ringkonna ühe kandidaadi number (e-hääletusel valitakse kandidaat nimekirjast). See hääl läheb korraga nii kandidaadile kui ka tema erakonnale. Hääletada saavad vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud.

Kohad jaotatakse kolmes etapis, mida reguleerib Riigikogu valimise seaduse § 62. Selgitame neid viimaste, 2023. aasta valimiste ametlike arvudega.

Enne valimisi: mitu kohta on igal ringkonnal

Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks. Nende kohtade arv ei ole fikseeritud: Vabariigi Valimiskomisjon jaotab mandaadid enne iga valimist ringkondade vahel valijate arvu järgi (§ 7). 2027. aasta valimisteks teeb ta seda hiljemalt 6. jaanuaril 2027. 2023. aastal oli ringkondades 5 (Lääne-Virumaa) kuni 16 kohta (Harjumaa ilma Tallinnata koos Raplamaaga).

Lihtkvoot

Igas ringkonnas jagatakse kehtivate häälte arv kohtade arvuga. Tulemus on lihtkvoot ehk see, mitu häält ühe koha saamiseks selles ringkonnas vaja on. 2023. aastal oli see 4924 häält Ida-Virumaal kuni 6699 häält Jõgeva- ja Tartumaal (ilma Tartu linnata).

1. etapp: isikumandaat

Kandidaat, kes kogub üksi vähemalt lihtkvoodi, osutub valituks sõltumata sellest, kui palju hääli sai tema erakond üle riigi. 2023. aastal õnnestus see 9 kandidaadil. Kõige rohkem hääli sai Kaja Kallas: 31 816 häält 4. ringkonnas ehk peaaegu viis kvooti.

2. etapp: ringkonnamandaadid

Selles etapis osalevad ainult erakonnad, mis saavad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest (2023. aastal 30 515 häält). Erakonna kõigi kandidaatide hääled ringkonnas liidetakse ning erakond saab iga täis lihtkvoodi eest ühe koha ja veel ühe, kui ülejääk on vähemalt 75% kvoodist. Isikumandaadid arvestatakse nende kohtade hulka.

Need kohad ei lähe erakonna määratud järjekorras, vaid isiklike häälte järgi: valituks osutuvad nimekirja enim hääli saanud kandidaadid, kui neil on vähemalt 10% lihtkvoodist. 2023. aastal jaotati nii 75 kohta, sealhulgas 9 isikumandaati.

3. etapp: kompensatsioonimandaadid

Ringkondades jaotamata jäänud kohad (2023. aastal 26) jaotatakse üleriigiliselt valimiskünnise ületanud erakondade vahel. Kasutatakse modifitseeritud d'Hondti meetodit: jagajad on 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9 jne ning iga erakonna puhul jäetakse vahele nii mitu esimest jagajat, kui mitu kohta erakond ringkondades juba sai. Kuna need jagajad kasvavad aeglasemalt kui tavalise d'Hondti meetodi omad (1, 2, 3, 4 jne), soosib meetod suuremaid erakondi veidi rohkem.

Need kohad lähevad erakonna üleriigilise nimekirja järjekorras. Vahele jäetakse juba valituks osutunud kandidaadid ja need, kes ei saanud vähemalt 5% oma ringkonna lihtkvoodist.

2023. aasta tulemus erakonniti

Veerg „Ringkonnast“ sisaldab ka 9 isikumandaati. Jaotus ringkonna- ja kompensatsioonimandaatideks on meie arvutus ametlike andmete põhjal; erakondade kohtade koguarv on ametlik.

Isamaa näitab hästi, milleks kompensatsioonimandaadid on: erakonna hääled jagunesid üle kogu riigi ja ringkondadest sai see vaid 3 kohta, kuid üleriigiline jaotus andis veel 5.

Kohata jäid Vasakpartei (2,4%), Parempoolsed (2,3%), Rohelised (1,0%) ja 10 üksikkandidaati (kokku 1,0%). Kokku läks 6,6% kehtivatest häältest nimekirjadele või kandidaatidele, kes kohta ei saanud.

Kolm praktilist järeldust

Sinu hääl kandidaadile loeb ka erakonna sees. Ringkonnas otsustavad Riigikokku pääsejad isiklikud hääled, mitte erakond. Üleriigilise nimekirja eesotsas olev kandidaat võib pääseda kompensatsioonimandaadiga, kuid ringkonnas on eelis sellel, kes saab rohkem hääli.

Ringkonna kohad ei ole sellele ringkonnale tagatud. Ida-Virumaal oli 2023. aastal 6 kohta, kuid sealt osutus valituks vaid 3 kandidaati (2 ringkonnamandaadiga ja 1 kompensatsioonimandaadiga), sest palju hääli läks üksikkandidaadile ja erakonnale, mis 5%-ni ei jõudnud. Üle jäänud kohad lähevad üleriigilisse jaotusse: Tallinna 1. ringkonnas oli 10 kohta, kuid selle kandidaatidest osutus valituks 13.

Valimiskünnis on üleriigiline. Erakond, mis on tugev ainult ühes piirkonnas, ei pääse Riigikokku, kui ta ei saa üle riigi 5% häältest, välja arvatud juhul, kui mõni tema kandidaat kogub üksi terve lihtkvoodi. 2023. aastal ei osutunud valituks ükski üksikkandidaat ja ERR-i andmetel pole see Riigikogu valimistel kunagi kellelgi õnnestunud.

Mida 2027. aasta kohta veel ei teata

Mitu kohta saab iga ringkond (otsustatakse hiljemalt 6. jaanuaril 2027) ja kes on kandidaadid (registreeritakse 26. jaanuaril). Kui need andmed avaldatakse, uuendame seda analüüsi ja valimisjuhendit.