Kuidas arvutatakse sinu sobivusprotsent: näide päris küsimusega

See test kuulub tööriistade hulka, mida nimetatakse valimisnõuandjateks. Põhimõte on alati sama: võetakse erakondade seisukohad teemade loetelu kohta, küsitakse sinu arvamust samade teemade kohta ja mõõdetakse nende vahelist kaugust.

Oluline on eristada, mida see ei ole. Küsitlus küsib esinduslikult valimilt, mida inimesed arvavad või kelle poolt hääletaksid, ja üldistab tulemuse kogu rahvastikule. Sobivustest ei üldista midagi: see näitab ainult sulle, kui kaugel sa igast erakonnast oled. Tulemus ei ole prognoos ega valimissoovitus.

Miks ei piisa kokkulangevuste loendamisest

Lihtsaim viis oleks lugeda kokku, mitmes küsimuses oled iga erakonnaga ühel meelel. Probleem on selles, et nii koheldakse ühtemoodi kahte väga erinevat olukorda: ühepunktilist vahet (sina „täiesti nõus“, erakond „pigem nõus“) ja neljapunktilist vahet (sina skaala ühes otsas, erakond teises).

Test teeb kolm parandust. Esimene karistab suuri vahesid rohkem. Teine annab kindlatele arvamustele rohkem kaalu kui kõhklevatele. Kolmas arvestab ainult täistestis, kui oluline iga teema sulle on.

Arvutus küsimuse kaupa

Iga väite puhul, millele vastad:

1. samm. Vahe. Sinu vastusest (1–5) lahutatakse erakonna seisukoht (1–5) ja võetakse absoluutväärtus. Tulemus on 0 kuni 4.

2. samm. Baaspunktid. Need arvutatakse valemiga (4 − vahe)². Ruutu tõstmine teeb iga lisapunkti vahet kallimaks:

Pane tähele hüpet: täpsest kokkulangevusest ühe punkti kaugusele liikudes kaob peaaegu pool punktidest.

3. samm. Veendumustegur. See on 0,5 + (kaugus keskpunktist × 0,25). Kui vastad skaala äärmuses, on see 1; kui vastad „pigem nõus“ või „pigem ei ole nõus“, 0,75; kui jääd keskele, 0,5. Kõhklevad vastused kaaluvad poole vähem kui kindlad.

4. samm. Kaal. Erakonna seisukoha usalduskaal (praegu kõigil 3) korrutatakse teema olulisusega sinu jaoks (täistestis 1–5, kiirtestis 3) ja veendumusteguriga.

5. samm. Protsent. Iga erakonna punktid liidetakse kõigi küsimuste peale ja jagatakse maksimumiga, mida oleks olnud võimalik saada. See jagatis korrutatuna sajaga ongi sinu sobivus.

Päris näide

Võtame väite „Suurema sissetulekuga inimesed peaksid maksma kõrgema määraga tulumaksu.“ Eestis on praegu ühtne tulumaksumäär ja see on üks küsimusi, milles erakondade seisukohad lähevad kõige rohkem lahku. Oletame, et vastad 4, pigem nõus, ja annad teema olulisuseks 4.

Sinu veendumustegur on 0,75, sest oled keskpunktist ühe sammu kaugusel. Kaal on kõigi erakondade jaoks 9 (usalduskaal 3 × olulisus 4 × veendumus 0,75) ja selles küsimuses on võimalik saada kuni 16 × 9 = 144 punkti.

Kui oleksid vastanud 5, täiesti nõus, oleks veendumustegur 1, kaal 12 ja maksimum 192. Sobivus selles küsimuses oleks siis järgmine: Keskerakond ja SDE 100%, EKRE ja Isamaa 6%, Reformierakond, Eesti 200 ja Parempoolsed 0%. Sama arvamus kindlamalt väljendatuna eristab erakondi rohkem ja kaalub sinu tulemuses rohkem.

Kõigi seisukohtade allikad on selle analüüsi lõpus.

Sama arvutus tehakse kõigi väidetega, millele vastad (täistestis 38, kiirtestis 20), ja punktid liidetakse. Seepärast ei ole lõplik protsent „nende küsimuste osakaal, milles olin erakonnaga ühel meelel“.

Kolm praktilist järeldust

Keskmine vastus ei ole neutraalne. See vähendab küsimuse kaalu poole võrra, nii et loobud poolest selle võimest erakondi eristada. Kui sul on arvamus, ütle see välja.

Küsimuste vahele jätmine on täiesti lubatud. Vastamata küsimused jäävad välja nii lugejast kui ka nimetajast: neid ei loeta lahkarvamuseks. Sama kehtib siis, kui erakonnal ei ole küsimuses dokumenteeritud seisukohta.

Viigid on põhjendatud. Kui kaks erakonda on enamikus väidetes, millele sa selgelt vastasid, samal seisukohal, tulevad nende protsendid väga sarnased. See ei ole arvutuse viga: neis küsimustes nad lihtsalt sarnanevad. Kui kaks või enam erakonda jäävad esimesest 3 punkti või vähem maha, pakub test kuni 8 lisaküsimust, mis neid kõige rohkem eristavad, kui selliseid küsimusi on.

Mida see number ei mõõda

See ei mõõda, kas erakond täidab oma lubadusi: seisukohad pärinevad programmidest, hääletustest ja avaldustest, mitte erakonna tegevuse hindamisest. See ei mõõda ka usaldust erakonna juhtide ega kandidaatide vastu, ja Eestis hääletatakse konkreetse kandidaadi poolt: sama erakonna kandidaatidel võivad olla oma prioriteedid. Test aitab leida lähedase erakonna; inimese valimine jääb sinu otsustada.

Kui leiad seisukoha, mis on sinu arvates valesti määratud, on metoodikas kirjas, kuidas sellest teada anda. Kontrollime seda allika põhjal ja vajaduse korral parandame.